MTÜ Animeklubi Asashio kutsub ettekannete õhtule:
"Üheksa magnituudi Jaapanis"
Kuupäev: 23. märtsil 2012
Kell: 19:00
Koht: Domus Dorpatensises, Ülikooli 7, II korrus (Tartus)
Aasta tagasi, 11. märtsil 2011, toimus Jaapanis Tohoku poolsaarest 70 kilomeetrit idas enneolematult võimas 9-magnituudine maavärin. Kuna katastroofi epitsenter asus keset Vaikset ookeani, kaasnes tõugetega ka laastav hiidlaine. Tegu oli Jaapani ajaloo tugevaima registreeritud maavärinaga, mis ka maailma edetabelis asetus kõrgele viiendale kohale. Sündmus leidis aset kell 14:46 (Eesti aja järgi 07:46), mil inimesed olid parasjagu tegemas oma igapäevaseid toimetusi. Asudes maailma ühes seismiliselt aktiivseimas piirkonnas, on Jaapanil pikaajaline kogemus võitluses loodusjõududega. Majad on maavärinakindlad, rannikul laiuvad hiidlaineid peatavad betoonmüürid ning jaapanlastele õpetatakse maast madalast, kuidas kõige kiuste looduskatastroofis ellu jääda. Betoonkaitsed ranna ääres on ehitatud aga väiksemate lainete jaoks kui need, mis seekord rannikut tabasid. Lainete keskmine kõrgus ulatus kolmest kaheteistkümne meetrini, kuid registreeriti ka kuni 30-meetriseid laineid. Katastroofi poolt tekitatud hävitustöö oli laastav, kuid tänu jaapanlaste heale ettevalmistusele suudeti kõige hullem siiski ära hoida. Sellegipoolest ületas hukkunute ja kadunuks jäänute arv tihedalt asustatud rannikualadel kahekümne tuhande piiri. Evakueerituid oli katastroofi suure hävitusala tõttu üle kolmesaja tuhande. Ka majanduslik kahju oli hiiglaslik – selles osas peetakse Tohoku maavärinat isegi ajaloo rängimaks. Lisaks tegi tsunami laastamistööd ka Fukushima tuumajaamas, mille alla andnud jahutussüsteemid tekitasid riigis tõsise tuumakriisi. Otsesest katastroofipiirkonnast väljaspool suutsid jaapanlased siiski säilitada rahu. Paanikat ei olnud ning segadus oli minimaalne, et mitte öelda olematu. Kriitika valitsuse ja tuumajaama omanud firma vastu oli tugev, kuid mitte midagi erakordset. Tuumahüsteeria tekitamisele suutis tugevasti kaasa aidata hoopis välismaine meedia. Kõnekaks osutus ligi poole miljoni välismaalase lahkumine, kelle näol oli valdavalt tegemist turistidega, kuid lahkujate seas oli ka kohapeal töötavaid ja õppivaid inimesi.
Touhoku looduskatastroofi võib pidada erakordseks veel sellegi poolest, et tegemist oli esimese tsunamiga, mida on õnnestunud nii põhjalikult jäädvustada. Mitte kunagi varem pole ühtki hiidlainet nii palju pildistatud ja filmitud. 23. märtsi õhtul räägitakse Domus Dorpatensises sellest, mis aasta aega tagasi Jaapanis toimus ja miks just nii läks. Esinejate seas on Eesti Geoloogia Keskuse juhtivseismoloog Heidi Elisabet Soosalu (Ph.d), kes räägib lähemalt maavärinate ja tsunamide geoloogilistest protsessidest ning tutvustab Tohokus toimunu eripära. Pilguheite jaapanlaste tektooniliselt ebastabiilsesse ellu pakub Tartu Ülikooli jaapani keele lektor Eri Miyano. Eesti noormees Rasmus Kütt, kes looduskatastroofi ajal viibis Jaapanis, annab ülevaate kohalpeal toimunust välismaalase pilgu läbi.
Üritus on kõikidele huvilistele tasuta!